Vana-Kreeka Kunst - Põnevusthesis

Sissejuhatus

Vanakreeka kunst sai alguse umbes 600 enne meie ajaarvamist ning kestis kuni Rooma Impeeriumi tekkeni. Paistis silma oma realistlikkusega ja kõrge arenguga. Domineerisid ilmaliku hooned. Õitsenguajaks peetakse klassikalist ajajärku (480 – 232 eKr). Vanakreeka kunstis pole tänapäevaks midagi säilinud, jäänud on ainult roomlaste pronksist koopiad.

Usk

Kreekas usuti jumalatesse, keda arvati  olevat  vägevad, kuid inimeste moodi nii välimuselt kui vaimult. Jumalaid küll austati, nende auks ja meeleheaks ehitati templeid ning neile ohverdati loomi, kuid  ei kummardatud pimeda alandlikkusega.
Väga populaarsed rongkäigud, mängud ja teatrietendused olid samuti pühendatud jumalatele.

Ajaperioodid Kunstis

• Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
• Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
• Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.)

  Arhitektuur

  Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athenatempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
  
  Ateena Akropol
  Parthenon Erchtheion Propüleed                                     
• Stiilid
  • Dooria stiili

  Iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef                                                           
  
  
  

  • Joonia stiil                                                                                   

  Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.   
  
  
  

  • Korintose stiil

  Sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.      
                                                                                                                 

• 
  

  • Teatrid

  Vana-Kreeka teatri sünniajaks peetakse 6 sajandit eKr. Sai alguse viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater.
  6. sajandil olid esialgsed lavaehitised ning pealtvaatajate pingid puust.
  Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20. Teater mahutas 17000 pealtvaatajat.
  
  
  
  Skulptuur
  Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor.Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:  alasti noormehi(Kuros) ja riietatud tütarlapsi(Kore). Näide Kuros't ja Kore'st
  
  
  
  Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
  Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist.
  Myroni ,,Kettaheitja''
  Polykleitose ,,Odakandja''
  Samothrake ,,Nike''
  Milose ,,Veenus'' Laokooni Grupp
  

  Vaasid ja Maalikunst

  Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati  kann uuesti.
  
  
  
  Viited -
  http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/10/vana-kreeka-kunst.html
  https://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_kunst
  http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html
  http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html