Vana-Rooma Kunst - Juliuse Salat

Sissejuhatus

(Viide  Pildile: https://sites.google.com/site/vanarooma/home)

Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Kolmandal sajandil ekr kuulub terve Itaalia roomlastele. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma.Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest, hiljem aga üleni kreeklastest. Enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.

Perioodid -
Rooma impeerium- 753–509 eKr

Vabariik - 500-27 eKr

Keisriaeg- 27eKr- 476pKr

Tähtsaimad Valitsejad -

• Julius Caesar 
• Augustus 
• Flavius 
• Trajanus 
• Hadrianus 
• Antonius 
• Constantinus 

Religioon

(Viide Pildile - https://tamilandvedas.com/tag/roman-gods/ )

Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Teised olulised jumalused olid: Jupiteri abikaasa Juno, tarkusejumalanna Miner-va, merejumal Neptunus, tulejumal Vulcanus, valgusejumal Apollo, juma-late käskjalg ja teekäijate kaitsja Mercurius, ilu- ja armastusjumalanna Venus, jahijumalanna Diana, sõjajumal Mars, Jupiteri isa ning põl-lutöö ja viljakasvu kaitsja Saturnus ning kodukoldejumalanna Vesta.

Roomlaste Riietus

(Viide Pildile - https://www.slideshare.net/madlimaria/eluolu-roomas )

Ehtne Rooma kodanik  pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli  tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni. 
Toas kandsid roomlased kannata kingi, õues nahast sandaale. Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi. Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit.
 Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga.
Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse.Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus.

Täpsemalt Kunstist

• Arhitektuur
  
  

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.

Rooma Pantheon (Viide PIldile - https://www.ancient.eu/Pantheon/ & http://romeonsegway.com/10-facts-about-the-pantheon/ )

Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb.






Trajanuse Sammas (Viide Pildile - https://www.ancient.eu/Trajans_Column/ )

Trajanuse Sammas koosneb 90 marmorplokist, kuhu on raiutud reljeefid, mis jutustavad keisri juhitud sõjategudest.

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.

Caracalla Termid (Viide Pildile - https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BathsOfCaracalla.jpg )

Vanad roomlased oskasid hinge harimise kõrvalt ka ihu harimisest lugu pidada. Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. 
Rooma kõige kuulsamad termid, olid Caracalla termid.

• Skulptuur
  Kunstiga tegelemine jäeti enamasti kreeklastele endile ning laevadega toodi nende skulptuur, kuid kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.Ei kardetud välja tuua inimeste füüsilist ebatäiuslikkust. Säilitati ka inimeste surimaske.

Roomlanna Büst (Viide Pildile - https://www.pinterest.com/pin/403564816587714572/ )

• Maalikunst

Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega. Väljakaevatud majadest leiti Rooma seinamaale. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid.

Viited -
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=336
http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/11/vana-rooma-kunst.html
https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/kus-magada-ja-sueuea
http://kunstiajalooulevaade.blogspot.com.ee/2017/01/vana-rooma-kunst.html
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/vana-rooma-kunst.html
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm