Bütsantsi Kunst - Konstanti-Monopol

Sissejuhatus

                            

(Viide Pildile- https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants )

Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Konstatinoopol, Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna Itaalias. Ida-Rooma oli sügavalt helleniseerunud.
Ida-Rooma keisririiki hakati kutsuma selle pealinna kreekakeelse nime Byzantion järgi Bütsantsiks. Konstatinoopol oli tol ajal üks tähtsamaid linnu, väga palju töökodasid, kus valmistati villa- ning siidikangaid, kullassepatooteid ja muid esemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute palee, foorum ning hipodroom. Praegu kannab see linn nime Istanbul.

Pärast Bütsantsi kadumist kasutati Osmanite riigis veel nime Rūm, mis tähistas kõiki õigeusklikke kristlasi ühes milletis.

Kunst

 

• Skulptuur

Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja paganausuliste jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nii mimetatud miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. 

• Arhitektuur

Bütsantsi arhitektuuri mõju võib leida erinevatest regioonidest nagu Egiptus, Araabia, Venemaa ja Rumeenia. Eriti pühakodades. Kasutati telliseid, need laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid ehitati aga kergetest kärgtellistest, pimsist jm. Siseseinad ja vahel välisseinad kaeti marmoriga või mosaiigiga. Bütsantslased leiutasid erilise klaasisegu- smaldi, mida kasutati mosaiikide tegemiseks. 

Ehitati kirikuid. Armastati kupleid, oli kas üks või mitu kuplit. Kaunistatud väljast liseemidega, nišidega seinas ja võltsaknad. Kirikutel olid väikesed aknad ja paksud müürid. Bütsantsia sakraalarhitektuuris eelistatud tsentraalehitist oli võimalik kogu kiriku ilu igast küljest vaadelda. 



Hagia Sophia (Viide Pildile- https://www.britannica.com/topic/Hagia-Sophia )

Bütsantsia tähtsaim mälestusmärk on Konstantinoopolis Hagia Sophia katedraal, mis on kuppelbasiilika. 
Sisearhitektuuris tulid aga talumid, mis on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad kiviplokid. Kiviplokid on rikkalike reljeefidega kaunistatud. Samba kapiteel on Rooma või Kreeka sambast erinev ja teistsugune.

• Maalikunst

Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks.Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.

Mosaiik  Keiser Justianusega, Ravenna (Viide Pildile- http://employees.oneonta.edu/farberas/arth/arth212/san_vitale.html )

Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal ehk ikoonimaal.

Viited:https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsantsi_ajalugu
http://kunstiajalooulevaade.blogspot.com.ee/2017/01/butsantsi-kunst.html
https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
https://karinakunstiajalugu.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/12/butsantsi-kunst.html
http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2013/11/vanavenekunst.html