Sissejuhatus
Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks.
Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta
12. sajandil enne meie ajaarvamist välja tõrjusid. Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees-Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega.
Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt müütiliselt Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid.
Kunst
Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250a eKr.
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid
Knossos, Phaistos, Hagia, Triada.
20.sajandi alguses kaevati nende säilinud välja ning osa restaureeriti.
Arhitektuur
Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga.
Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda.
Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber.
Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns
(asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad
linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega.
•Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad
pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii
nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Skulptuur
Kreetal on
säilinud palju väikseid skulptuure, eriti jumalannasid madudega . Seal
peeti neid kodude kaitsjaks. Skultuur oli äärmiselt stiliseeritud.
Jumalanna Madudega
Keraamika
Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel
valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib
näha ka mereelukaid ja loodust
Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:
hilisem – paleekeraamika
Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused
Viited-
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm
http://karinakunstiajalugu.weebly.com/egeuse-kunst.html
http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar