Egiptuse Kunst - ,,Ni ilus!'' 😏

Sissejuhatus

 Sarnaselt  vana Mesopotaamiale,  asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja  vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.

Jumalad

Egiptuse usundis austati väga paljusid jumalaid. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Päikesejumalat Ra`dehk Amon-Ra´d austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu aja, ajal mil põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada. Vahel kujutati teda kui oinast, teinekord aga kui oina peaga inimest. Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu- ja loomapeaga inimestena. Thothi on kujutatud iibise peaga. Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad.
Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa. Isis korjas mehe tükid kokku ja sidus need võlujõuga riideribade abil üheks, tehes niimoodi esimese muumia. Isis muutus linnuks, mähkis tiivad ümber Osirise ja andis talle elu. Jumal Anubist kujutati kas s´aakalina või s`aakalipeaga mehena. Tema valvas muumiate valmistamise kohta ja juhtis preestrite tehtavat palsameerimistööd. Võidukat jumalanna Sahmetit kujutati naise keha ja emalõvi peaga.



Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat:

1.-3. dünastia valitses arhailist perioodi (ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.)
4.-8. dünastia valitses Vana Riiki (seda aega tuntakse ka kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstkäsitöö. Hakati kasutama hieroglüüfe) 9.-10. dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast on asunud elama delta piirkonda.) 18.-20. dünastia valitses Uut Riiki, (Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.) 21.-24. dünastia tõi kolmanda vaheperioodi (võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel.) 25.-30. dünastia, mis valitses Hilist Riiki (egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse.) 332 e Kr. -395 valitses Kreeka-Rooma periood, (332.a e Kr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt. Edasisteks valitsejateks oli Aleksander III Suur, Ptolemaios I, Ptolemaios III ja Kleopatra VII.

Kunst

Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.

Ehted ja klaasikunst

Nagu mesopotaamlased oskasid ka egiptlased kullast ja hõbedast ehteid valmistada. Ehtekunst, nagu kogu muu kunst, oli seotud usuga. Ehetele omistatud maagiline tähendus pidi ka kandjat kaitsma.   Eriti populaarne oli wedjat`i silm ehk taeva ja päikesejumala Horose silm, mis pidi kurja eemale hoidma ja ka õnnetoojaks peetud skarabeus ehk sõnnikumardikas .
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa.

Horose Silm

Arhitektuur

Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on  püramiidid.
Need on ehitatud keskmiselt 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Nende hiigelkolosside kõik neli külge olid kaetud  ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi  sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid  avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.

Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid.

Saqqara Astmikpüramiid

Haudehitiste juurde ehitati jumalate auks templid. Need olid nelinurkse põhiplaaniga ja väljastpoolt müüriga varjatud. Templitesse pääses läbi värava - pülooni, mis viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Sinna pääses ka rahvas, aga tagumiste kinniste ruumide juurde, kus asusid jumalate kujud,  võisid minna vaid preestrid. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune  vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss.

Giza Püramiidid

Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma  kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse. Kaljuhaudade ees asusid templid, mille ruumid ulatusid sügavale kalju sisemusse. Nii
nagu püramiidides, kaunistati  ka kaljuhauad maalingutega ja  skulptuuridega. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski.

Polüün Obeliskiga

Sfinks

Ramses II hauamonument Abu Simbelis

Kujutavast kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis : pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates.

Narmeri palett

Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega

Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi.

Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile.

  
Nofretete Büst

Vaarao Mykerinos abikaasaga

Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli  surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus.Egiptuse skulptorid valdasid täielikult inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega.
Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste  ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt.

Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.

Balsameerimine

Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse.  Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti  surnust  ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu  kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud.Rikaste vaaraode balsameeritud kehad või näod kaeti kuldplekiga.

Sarkofaagid Briti Muuseumis

Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse
kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt.
Meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.

Viited:
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm
http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html
http://karinakunstiajalugu.weebly.com/egiptuse-kunst.html