Ürgaja Kunst - Kunsti Algus?

Sissejuhatus

Kõige esimesena käsitlen ma ürgaja kunsti. Kunst ja muud inimeste saavutused ja loomingud sellest ajast on ühed tähtsamad inimajaloos. Ilma nendeta poleks meil ühtegi tänapäeval nauditavat mugavust.
Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 aastat tagasi tagasi.

Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele.
Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud  juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine. Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule.

Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks?
Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili.
Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks.

Ajajaotused Kiviajal:

Paleoliitikum algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas umbes aastani 10 000 eKr.

Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi)
Algas esimeste tööriistade valmistamisega.


Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.).
Luudest ja kividest valmistatud riistad, nagu näiteks tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud.

Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.).
Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.

Kunstiperioodid

Aurignac - 40-35 000 a.t.
- kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides

Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t.
- kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega

Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t.
- kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima



PRONKSIAJAL (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi).
Need jaotati kolme rühma:

Menhirid
( üks vertikaalne kivi maa sees),

Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir.


Dolmenid
(kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis),

Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is

Kromlehhid
(suuremad ansamblid, dolmneid ja menhirid koos).


Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge  u 2100-2000 e.m.a.
Moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring.

Ornamentika

(Pidin siin tausta valgeks muutma, sest leheküljel on midagi viga ja muudab tekstivärvi lugematuks, isegi kui mina pidevalt seda parandan õigeks. Vabandust)
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest  elementidest koosnev kaunistus.Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.
Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeidÜrgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.

Tuntud Kunstiteosed

Koopamaalid:

Cueva de las Manos


Altamira koopamaalingud Hispaanias

Lascaux`koopamaalingud Prantsusmaal

Kujud:

Willendorfi Veenus

Viited:
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/urgkunst.html
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm