Mesopotaamia Kunst - Tsivilisatsiooni Algus?

Sissejuhatus

Video Ülevaade, kui ei viitsi lugeda xd

Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad.

Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid.  Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid  ja leiutasid kiilkirja.

Sumerite põllud kandsid saaki, sest neil oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, nad kaevandasid metalle ja oskasid valmistada kuld-,hõbe- ja pronksesemeid. Arvatakse, et just nemad leiutasid ratta ja vankri.

Tähtsaimad aastad

III aastatuhandel e.Kr.
vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas  sumerite linnriigid oma võimu alla.
 18 saj.eKr. ,
suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks  kultuurikeskuseks Babüloni linn.
9 .saj.e.Kr.
vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.Kr.
vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.
Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.Kr. sissetunginud pärslased.

Kiilkiri

Sumerid ehk siis Mesopotaamia algupärane rahvas, on maailma esimese kirja leiutajad. Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed, kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega.
Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.


Pitsatsilindrid valmistati mõnest kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja pilte. Kui sellist silindrit saviplaadil veeretati, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.

Ehituskunst Ja Arhitektuur
(untuim varase perioodi mälestis on Uruki Valge tempel.)

Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist olid põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud,mistõttu Vana-Mesopotaamia  ehitised ei ole ilmastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on täaseni säilinud vaid savikuhilad.
Mesopotaamiast leitati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamisekeskus,nagu näitavad neist leitud kiilkirja savitahvlid.
Tsikuraat
kõrge massiivne torn. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, niiet igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris.

Babülon

Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Eriti võimas oli värviliste tellistega  kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9).

Ištari värav, linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Ta paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses.

Babüloni Rippaiad

Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid.

Reljeefid

Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud detailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.

Naram-Sini võidusteel

Skulptuur

Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga, kuid vähem, sest seda takistas kivi puudumine. Loodi  skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad  ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.

Korsabadi lossi väravavalvurid.

Hammurapi päikesejumala ees. 18. saj eKr

Preester-kuningas Gudea

Ehtekunst

Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid.

Sumeri Naise Kullatud Peakate







Viited:
http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/mesopotaamia-kunst.html