Bütsantsi Kunst - Konstanti-Monopol

Sissejuhatus

                            

(Viide Pildile- https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants )

Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Konstatinoopol, Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna Itaalias. Ida-Rooma oli sügavalt helleniseerunud.
Ida-Rooma keisririiki hakati kutsuma selle pealinna kreekakeelse nime Byzantion järgi Bütsantsiks. Konstatinoopol oli tol ajal üks tähtsamaid linnu, väga palju töökodasid, kus valmistati villa- ning siidikangaid, kullassepatooteid ja muid esemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute palee, foorum ning hipodroom. Praegu kannab see linn nime Istanbul.

Pärast Bütsantsi kadumist kasutati Osmanite riigis veel nime Rūm, mis tähistas kõiki õigeusklikke kristlasi ühes milletis.

Kunst

 

• Skulptuur

Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja paganausuliste jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nii mimetatud miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. 

• Arhitektuur

Bütsantsi arhitektuuri mõju võib leida erinevatest regioonidest nagu Egiptus, Araabia, Venemaa ja Rumeenia. Eriti pühakodades. Kasutati telliseid, need laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid ehitati aga kergetest kärgtellistest, pimsist jm. Siseseinad ja vahel välisseinad kaeti marmoriga või mosaiigiga. Bütsantslased leiutasid erilise klaasisegu- smaldi, mida kasutati mosaiikide tegemiseks. 

Ehitati kirikuid. Armastati kupleid, oli kas üks või mitu kuplit. Kaunistatud väljast liseemidega, nišidega seinas ja võltsaknad. Kirikutel olid väikesed aknad ja paksud müürid. Bütsantsia sakraalarhitektuuris eelistatud tsentraalehitist oli võimalik kogu kiriku ilu igast küljest vaadelda. 



Hagia Sophia (Viide Pildile- https://www.britannica.com/topic/Hagia-Sophia )

Bütsantsia tähtsaim mälestusmärk on Konstantinoopolis Hagia Sophia katedraal, mis on kuppelbasiilika. 
Sisearhitektuuris tulid aga talumid, mis on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad kiviplokid. Kiviplokid on rikkalike reljeefidega kaunistatud. Samba kapiteel on Rooma või Kreeka sambast erinev ja teistsugune.

• Maalikunst

Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks.Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.

Mosaiik  Keiser Justianusega, Ravenna (Viide Pildile- http://employees.oneonta.edu/farberas/arth/arth212/san_vitale.html )

Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal ehk ikoonimaal.

Viited:https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsantsi_ajalugu
http://kunstiajalooulevaade.blogspot.com.ee/2017/01/butsantsi-kunst.html
https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
https://karinakunstiajalugu.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/12/butsantsi-kunst.html
http://kaajalugum.blogspot.com.ee/2013/11/vanavenekunst.html

Varakristlik Kunst - Yee Zeus

Sissejuhatus

Algselt Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi.
Ristiusk oli keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel
alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja. Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.
Tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli kristlaste loobumine riigi ametlikust usust Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse
poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr.

Kunst

• Skulptuur

Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist.

• Arhitektuur

Pärast seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika.









Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad,  iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega.






Püha Peetri kirik (Viide Pildile - http://uuseesti.ee/36054 )








Santa Maria Maggiore (Viide Pildile - https://civitavecchia.portmobility.it/en/basilica-di-santa-maria-maggiore)







Viited:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajaloo_konspekt_elissaar.htm
https://annaabi.ee/Varakristlik-kunst-m153450.html
http://emmakunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/10/varakristlik-kunst.html
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/varakristlik.htm

Vana-Rooma Kunst - Juliuse Salat

Sissejuhatus

(Viide  Pildile: https://sites.google.com/site/vanarooma/home)

Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Kolmandal sajandil ekr kuulub terve Itaalia roomlastele. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma.Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest, hiljem aga üleni kreeklastest. Enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased. Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.

Perioodid -
Rooma impeerium- 753–509 eKr

Vabariik - 500-27 eKr

Keisriaeg- 27eKr- 476pKr

Tähtsaimad Valitsejad -

• Julius Caesar 
• Augustus 
• Flavius 
• Trajanus 
• Hadrianus 
• Antonius 
• Constantinus 

Religioon

(Viide Pildile - https://tamilandvedas.com/tag/roman-gods/ )

Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Teised olulised jumalused olid: Jupiteri abikaasa Juno, tarkusejumalanna Miner-va, merejumal Neptunus, tulejumal Vulcanus, valgusejumal Apollo, juma-late käskjalg ja teekäijate kaitsja Mercurius, ilu- ja armastusjumalanna Venus, jahijumalanna Diana, sõjajumal Mars, Jupiteri isa ning põl-lutöö ja viljakasvu kaitsja Saturnus ning kodukoldejumalanna Vesta.

Roomlaste Riietus

(Viide Pildile - https://www.slideshare.net/madlimaria/eluolu-roomas )

Ehtne Rooma kodanik  pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli  tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni. 
Toas kandsid roomlased kannata kingi, õues nahast sandaale. Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi. Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit.
 Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga.
Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse.Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus.

Täpsemalt Kunstist

• Arhitektuur
  
  

Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.

Rooma Pantheon (Viide PIldile - https://www.ancient.eu/Pantheon/ & http://romeonsegway.com/10-facts-about-the-pantheon/ )

Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis. Tegemist on ringikujulise hoonega, mida katab poolkera kujuline kuppel. Kupli läbimõõt on 43,3 m, mis on võrdne ruumi kõrgusega. Kupli sisse on peidetud keeruline kaarte ja võlvide süsteem, mis aitab seda üleval hoida ning mida katab seestpoolt puust kassettlagi. Üleval keset kuplit on avaus, kust valgus sisse pääseb.






Trajanuse Sammas (Viide Pildile - https://www.ancient.eu/Trajans_Column/ )

Trajanuse Sammas koosneb 90 marmorplokist, kuhu on raiutud reljeefid, mis jutustavad keisri juhitud sõjategudest.

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.

Caracalla Termid (Viide Pildile - https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BathsOfCaracalla.jpg )

Vanad roomlased oskasid hinge harimise kõrvalt ka ihu harimisest lugu pidada. Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. 
Rooma kõige kuulsamad termid, olid Caracalla termid.

• Skulptuur
  Kunstiga tegelemine jäeti enamasti kreeklastele endile ning laevadega toodi nende skulptuur, kuid kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.Ei kardetud välja tuua inimeste füüsilist ebatäiuslikkust. Säilitati ka inimeste surimaske.

Roomlanna Büst (Viide Pildile - https://www.pinterest.com/pin/403564816587714572/ )

• Maalikunst

Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega. Väljakaevatud majadest leiti Rooma seinamaale. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid.

Viited -
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=336
http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/11/vana-rooma-kunst.html
https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/kus-magada-ja-sueuea
http://kunstiajalooulevaade.blogspot.com.ee/2017/01/vana-rooma-kunst.html
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/vana-rooma-kunst.html
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm

Vana-Kreeka Kunst - Põnevusthesis

Sissejuhatus

Vanakreeka kunst sai alguse umbes 600 enne meie ajaarvamist ning kestis kuni Rooma Impeeriumi tekkeni. Paistis silma oma realistlikkusega ja kõrge arenguga. Domineerisid ilmaliku hooned. Õitsenguajaks peetakse klassikalist ajajärku (480 – 232 eKr). Vanakreeka kunstis pole tänapäevaks midagi säilinud, jäänud on ainult roomlaste pronksist koopiad.

Usk

Kreekas usuti jumalatesse, keda arvati  olevat  vägevad, kuid inimeste moodi nii välimuselt kui vaimult. Jumalaid küll austati, nende auks ja meeleheaks ehitati templeid ning neile ohverdati loomi, kuid  ei kummardatud pimeda alandlikkusega.
Väga populaarsed rongkäigud, mängud ja teatrietendused olid samuti pühendatud jumalatele.

Ajaperioodid Kunstis

• Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
• Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
• Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.)

  Arhitektuur

  Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athenatempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
  
  Ateena Akropol
  Parthenon Erchtheion Propüleed                                     
• Stiilid
  • Dooria stiili

  Iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef                                                           
  
  
  

  • Joonia stiil                                                                                   

  Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist.   
  
  
  

  • Korintose stiil

  Sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.      
                                                                                                                 

• 
  

  • Teatrid

  Vana-Kreeka teatri sünniajaks peetakse 6 sajandit eKr. Sai alguse viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater.
  6. sajandil olid esialgsed lavaehitised ning pealtvaatajate pingid puust.
  Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20. Teater mahutas 17000 pealtvaatajat.
  
  
  
  Skulptuur
  Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor.Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:  alasti noormehi(Kuros) ja riietatud tütarlapsi(Kore). Näide Kuros't ja Kore'st
  
  
  
  Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
  Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist.
  Myroni ,,Kettaheitja''
  Polykleitose ,,Odakandja''
  Samothrake ,,Nike''
  Milose ,,Veenus'' Laokooni Grupp
  

  Vaasid ja Maalikunst

  Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati  kann uuesti.
  
  
  
  Viited -
  http://birgitkunstiajalugu.blogspot.com.ee/2015/10/vana-kreeka-kunst.html
  https://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_kunst
  http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html
  http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html