Egeuse/Kreeka-Mükeene Kunst - Kükloopne Kultuur

Sissejuhatus

Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks.
Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil enne meie ajaarvamist välja tõrjusid.
Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees-Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest pole Kreeta  tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega.
Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt  müütiliselt Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid.

Kunst

Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250a eKr.
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid
Knossos, Phaistos, Hagia, Triada.
20.sajandi alguses kaevati nende säilinud välja ning osa restaureeriti.

Arhitektuur

Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad olid puust ning ahenesid altpoolt. Sambaid värviti kas punase , kollase või musta värvi.
Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga.
Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda.
Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber.Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. •Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.

Skulptuur

Kreetal on säilinud palju väikseid skulptuure, eriti jumalannasid madudega . Seal peeti neid kodude kaitsjaks. Skultuur oli äärmiselt stiliseeritud.

Jumalanna Madudega

Keraamika
Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust
Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:

varasem – Kamares-keraamika
hilisem – paleekeraamika
Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus
Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused

Viited-
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1egeuse_kultuur.htm
http://karinakunstiajalugu.weebly.com/egeuse-kunst.html
http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html

Egiptuse Kunst - ,,Ni ilus!'' 😏

Sissejuhatus

 Sarnaselt  vana Mesopotaamiale,  asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja  vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Samuti oli kunst tihedalt seotud usuga hauatagusesse ellu ja jumalate kummardamisega. Seega teenis kunst kindlat eesmärki. Usuti, et "õigesti" tehtud ese või maaling koos rituaalidega on abiks elavate ja hauataguse elu vahel. See seletab ka, miks egiptuse kunst püsis peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.

Jumalad

Egiptuse usundis austati väga paljusid jumalaid. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Päikesejumalat Ra`dehk Amon-Ra´d austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu aja, ajal mil põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada. Vahel kujutati teda kui oinast, teinekord aga kui oina peaga inimest. Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu- ja loomapeaga inimestena. Thothi on kujutatud iibise peaga. Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad.
Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa. Isis korjas mehe tükid kokku ja sidus need võlujõuga riideribade abil üheks, tehes niimoodi esimese muumia. Isis muutus linnuks, mähkis tiivad ümber Osirise ja andis talle elu. Jumal Anubist kujutati kas s´aakalina või s`aakalipeaga mehena. Tema valvas muumiate valmistamise kohta ja juhtis preestrite tehtavat palsameerimistööd. Võidukat jumalanna Sahmetit kujutati naise keha ja emalõvi peaga.



Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat:

1.-3. dünastia valitses arhailist perioodi (ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine.)
4.-8. dünastia valitses Vana Riiki (seda aega tuntakse ka kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstkäsitöö. Hakati kasutama hieroglüüfe) 9.-10. dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast on asunud elama delta piirkonda.) 18.-20. dünastia valitses Uut Riiki, (Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.) 21.-24. dünastia tõi kolmanda vaheperioodi (võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel.) 25.-30. dünastia, mis valitses Hilist Riiki (egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse.) 332 e Kr. -395 valitses Kreeka-Rooma periood, (332.a e Kr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt. Edasisteks valitsejateks oli Aleksander III Suur, Ptolemaios I, Ptolemaios III ja Kleopatra VII.

Kunst

Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.

Ehted ja klaasikunst

Nagu mesopotaamlased oskasid ka egiptlased kullast ja hõbedast ehteid valmistada. Ehtekunst, nagu kogu muu kunst, oli seotud usuga. Ehetele omistatud maagiline tähendus pidi ka kandjat kaitsma.   Eriti populaarne oli wedjat`i silm ehk taeva ja päikesejumala Horose silm, mis pidi kurja eemale hoidma ja ka õnnetoojaks peetud skarabeus ehk sõnnikumardikas .
Ehteid kanti eluajal ja pandi pärast surma hauda kaasa.

Horose Silm

Arhitektuur

Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on  püramiidid.
Need on ehitatud keskmiselt 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Nende hiigelkolosside kõik neli külge olid kaetud  ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi  sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid  avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.

Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid.

Saqqara Astmikpüramiid

Haudehitiste juurde ehitati jumalate auks templid. Need olid nelinurkse põhiplaaniga ja väljastpoolt müüriga varjatud. Templitesse pääses läbi värava - pülooni, mis viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Sinna pääses ka rahvas, aga tagumiste kinniste ruumide juurde, kus asusid jumalate kujud,  võisid minna vaid preestrid. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune  vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss.

Giza Püramiidid

Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma  kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse. Kaljuhaudade ees asusid templid, mille ruumid ulatusid sügavale kalju sisemusse. Nii
nagu püramiidides, kaunistati  ka kaljuhauad maalingutega ja  skulptuuridega. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski.

Polüün Obeliskiga

Sfinks

Ramses II hauamonument Abu Simbelis

Kujutavast kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis : pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates.

Narmeri palett

Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega

Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi.

Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile.

  
Nofretete Büst

Vaarao Mykerinos abikaasaga

Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli  surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus.Egiptuse skulptorid valdasid täielikult inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega.
Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste  ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt.

Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.

Balsameerimine

Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse.  Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti  surnust  ka kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Lisaks varustati lahkunu  kõigega, mida hauataguses elus võis vaja minna, alustades luksusesemetest ja teenrite kujudest. Kõik pidi olema tasemel, millega inimene oli oma elus harjunud.Rikaste vaaraode balsameeritud kehad või näod kaeti kuldplekiga.

Sarkofaagid Briti Muuseumis

Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse
kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt.
Meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.

Viited:
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm
http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html
http://karinakunstiajalugu.weebly.com/egiptuse-kunst.html

Mesopotaamia Kunst - Tsivilisatsiooni Algus?

Sissejuhatus

Video Ülevaade, kui ei viitsi lugeda xd

Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad.

Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid.  Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid  ja leiutasid kiilkirja.

Sumerite põllud kandsid saaki, sest neil oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, nad kaevandasid metalle ja oskasid valmistada kuld-,hõbe- ja pronksesemeid. Arvatakse, et just nemad leiutasid ratta ja vankri.

Tähtsaimad aastad

III aastatuhandel e.Kr.
vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas  sumerite linnriigid oma võimu alla.
 18 saj.eKr. ,
suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks  kultuurikeskuseks Babüloni linn.
9 .saj.e.Kr.
vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.Kr.
vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.
Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.Kr. sissetunginud pärslased.

Kiilkiri

Sumerid ehk siis Mesopotaamia algupärane rahvas, on maailma esimese kirja leiutajad. Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed, kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega.
Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.


Pitsatsilindrid valmistati mõnest kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja pilte. Kui sellist silindrit saviplaadil veeretati, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.

Ehituskunst Ja Arhitektuur
(untuim varase perioodi mälestis on Uruki Valge tempel.)

Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist olid põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud,mistõttu Vana-Mesopotaamia  ehitised ei ole ilmastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on täaseni säilinud vaid savikuhilad.
Mesopotaamiast leitati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamisekeskus,nagu näitavad neist leitud kiilkirja savitahvlid.
Tsikuraat
kõrge massiivne torn. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, niiet igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris.

Babülon

Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Eriti võimas oli värviliste tellistega  kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9).

Ištari värav, linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Ta paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses.

Babüloni Rippaiad

Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid.

Reljeefid

Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud detailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.

Naram-Sini võidusteel

Skulptuur

Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga, kuid vähem, sest seda takistas kivi puudumine. Loodi  skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad  ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.

Korsabadi lossi väravavalvurid.

Hammurapi päikesejumala ees. 18. saj eKr

Preester-kuningas Gudea

Ehtekunst

Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid.

Sumeri Naise Kullatud Peakate







Viited:
http://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/mesopotaamia-kunst.html

Ürgaja Kunst - Kunsti Algus?

Sissejuhatus

Kõige esimesena käsitlen ma ürgaja kunsti. Kunst ja muud inimeste saavutused ja loomingud sellest ajast on ühed tähtsamad inimajaloos. Ilma nendeta poleks meil ühtegi tänapäeval nauditavat mugavust.
Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 aastat tagasi tagasi.

Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele.
Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud  juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine. Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule.

Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks?
Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili.
Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks.

Ajajaotused Kiviajal:

Paleoliitikum algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas umbes aastani 10 000 eKr.

Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi)
Algas esimeste tööriistade valmistamisega.


Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.).
Luudest ja kividest valmistatud riistad, nagu näiteks tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud.

Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.).
Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.

Kunstiperioodid

Aurignac - 40-35 000 a.t.
- kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides

Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t.
- kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega

Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t.
- kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima



PRONKSIAJAL (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi).
Need jaotati kolme rühma:

Menhirid
( üks vertikaalne kivi maa sees),

Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir.


Dolmenid
(kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis),

Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is

Kromlehhid
(suuremad ansamblid, dolmneid ja menhirid koos).


Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge  u 2100-2000 e.m.a.
Moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring.

Ornamentika

(Pidin siin tausta valgeks muutma, sest leheküljel on midagi viga ja muudab tekstivärvi lugematuks, isegi kui mina pidevalt seda parandan õigeks. Vabandust)
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest  elementidest koosnev kaunistus.Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.
Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeidÜrgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.

Tuntud Kunstiteosed

Koopamaalid:

Cueva de las Manos


Altamira koopamaalingud Hispaanias

Lascaux`koopamaalingud Prantsusmaal

Kujud:

Willendorfi Veenus

Viited:
http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/urgkunst.html
http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/uumlrgaja-kunst1.html
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm

Mu blogi algus!

Tere!
Alustan lõpuks oma kuntiajaloo blogiga. Selle blogi ülesanna saab olema üldise kunstiajaloo ülevaade. Hakkab sisaldama tekste, kui ka pilte ja videoid, mis teeksid selle bloggi kirjuks ja pakkuksid täpset informatsiooni, et kätte saada idee igast kunsti valdkonnast.
Loodetavasti saadab mu blogi edu ja suudan edasi kanda kõik mida iga individuaalne kunstistiil sisaldas.